Vektorid - harjutused

TEEMA: Vektorid

Harjutus 1: Fibonacci arvud: 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55,...

F[1] = 1; F[2] = 1;
F[3] = 2 = 1+1 = F[1]+F[2];
F[4] = 3 = 2+1 = F[2]+F[3];
jne.
alates n = 3: F[n]=F[n-2]+F[n-1]

Koosta programm, mis täidab vektori Fibonacci arvudega.
Täienda programmi järgmiselt:

Kasutaja sisestab järgmised täisarvulised väärtused:

arv1 (väiksem kui massiivi mõõde! Lisa kontroll!)
arv2 (väiksem kui massiivi mõõde! Lisa kontroll!)

Väljastatakse loodud Fibonacci rea elemendid indeksitega arv1 kuni arv2, leida väljastatud arvude summa.

Võimalik lahendus

Harjutus 2: Analüüsi ja käivita näide:

#include <stdio.h>
#include <stdlib.h>
#include <time.h>

int main (void)
{
int salajane, katse;

/* juhuslike arvude generaatori initsialiseerimine */
srand ( time(NULL) );

/* juhusliku väärtuse genereerimine vahemikust 1..10 */
salajane = rand() % 10 + 1;

/* do..while tsükkel kestab kuni kasutaja arvab ära juhusliku numbri */
do
{
    printf ("Arva ära number (1 kuni 10): ");
    scanf ("%d",&katse);
    if (salajane<katse)
    {
        printf ("Salajane number on väiksem!\n");
    }
    else if (salajane>katse)
    {
        printf("Salajane number on suurem!\n");
    }
} while (salajane!=katse);

printf ("Palju onne! Arvasid ära, õige number oli %d!\n",salajane);

return 0;
}

Muuda näidet nii, et salajane number genereeritakse vahemikus 50 kuni 59

Võimalik lahendus

Harjutus 3: Analüüsi ja käivita näide:

#include <stdio.h>
#include <stdlib.h>
#include <time.h>

/* määrame elementide arvu loodavas vektoris*/
#define N 25

/* määrame maksimaalse võimaliku juhuarvu väärtuse*/
#define MAX_VALUE 100

int main(void)
{
    int i;           /*tsükliloendur*/
    int arvud[N];    /*täisarvude vektor*/

    srand(time(NULL));

    /* täidame vektori juhuslike arvudega*/
    for(i=0; i<N; i++)
    {
        /*genereerime juhusliku väärtuse vahemikust 0..MAX_VALUE */
        arvud[i]=rand()%MAX_VALUE+1;
    }

    /*väljastame vektori*/
   printf ("Juhuslike arvudega täidetud vektor on:\n");
    for(i=0; i<N; i++)
    {
        printf("%d ",arvud[i]);
    }

    printf("\n");

    return 0;
}

Muuda näidet nii, et:
•    Elementide arv vektoris on 15
•    Juhuslikud väärtused genereeritakse vahemikus 1..1000
•    Loodud vektor väljastatakse verikaalselt koos elementide järjekorranumbritega.

Programmi töö näide:

Juhuslike arvudega täidetud vektor:
Jrk nr.   Number
1        66
2        89
3        57
4        41
5        75
…
15       23

Võimalik lahendus

Harjutus 4:

Üks võimalik mullsortimise (Bubble Sort) pseudokood on selline:

for i := 1 to N-1 do{
   for j := 0 to N-i do {
        if A[j] > A[j+1]

               temp := A[j],
               A[j] := A[j+1],
               A[j+1] := temp

}

Koosta programm, mis järjestab etteantud 15 elemendist koosnevat vektorit.
Lihtsuse mõttes algväärtusta vektori elemendid programmi alguses.

Katseta nii kasvavat kui kahanevat järjestamist

Võimalik lahendus

Harjutus 5: Genereeri juhulike väärtustega täidetud vektor pikkusega 30.
Vektoris olevad väärtused on vahemikus 1..55

Leia ja väljasta:

Vektori elementide summa
Vektori elementide keskmine (summa/elementide arv)
Vektori suurim element ja selle järjekorranumber
Vektori vähim element ja selle järjekorranumber
Elemendid, mis on suuremad kui keskmine väärtus
Elemendid, mis on väiksemad kui keskmine väärtus

Programmi töö näide:

23 55 55 3 24 31 29 19 44 41

Arvude summa on: 324
Arvude keskmine on: 32.40

Suurim arv on: 55
Väikseim arv on: 3

Suuremad kui keskmine on: 55 55 44 41
Väiksemad kui keskmine on: 23 3 24 31 29 19

Võimalik lahendus

Harjutus 6: Eksamil on 4 ülesannet, millest kaks esimest annavad 20 punkti ning kaks
viimast kumbki 30 punkti. Leida eksamil saadud punktide arvule vastav hinne.
NB! Kasuta hinnete salvestamiseks MASSIIVI

Näiteks:
int hinded[4] – 4-elemendileine hindeid siseldav massiiv
int sum – muutuja, mis sisaldab punktide summat
int hinded[5] – 5-elemendiline hinnete massiiv, viimane element on punktide summa

Hinnete skaala on järgmine:
91..100 hinne 5
81..90 hinne 4
71..80 hinne 3
61..70 hinne 2
51..60 hinne 1
0..50 hinne 0

Näide: tudeng saab esimese ülesande eest 15p, teise ülesande ees 18p, kolmanda
ülesane eest 24p, neljanda ülesande eest 22p. Kokku on tal 79p ehk hinne 3.

Võimalik lahendus

Harjutus 7: Kasutaja sisestab õhutemperatuuri näidu nädala igal päeval kell 12.00
Andmete salvestamiseks kasutatakse 7-elemendilist massiivi double tüüpi
arvudega (0 vastab ESMASPÄEVale, 1 vastab TEISIPÄEVale jne.).

Leida:

Maksimaalne temperatuur sel nädalal (kasuta abimuutujat)
Milline päev oli kõige soojem
Minimaalne temperatuur sel nädalal (kasuta abimuutujat)
Milline päev oli kõige külmem
Keskmine õhutemperatuur sel nädalal

Võimalik lahendus

TEEMA: Maatriksid

Harjutus 8: Koosta programm, mis loob korrutustabeli. Realiseeri oma programmis järgmised võimalused:

Kasutaja käest küsitakse, milliste mõõtmetega korrutustabelit ta näha soovib
Kasutaja sisestab soovitud korrutustabeli mõõtmed
Kasutajale väljastatakse soovitud mõõtmetega korrutustabel
Soovi korral lisa korrutustabeli mõõtmete sisestamise juurde kontroll, et selle mõõtmed ei tohi ületada 10x10 (võid selle realiseerida näiteks while või do...while tsükli abil)

Võimalik lahendus

Harjutus 9: Käivita näide:

#include <stdio.h>

/*defineerime tudengite arvu ning hinnatavate ainete arvu*/
#define TUDENGEID 5
#define EKSAMEID 6


int main(void)
{
    int tudengiteTulemused[TUDENGEID][EKSAMEID]={{54, 71, 59, 90, 62, 56},
                                                 {69, 83, 96, 90, 70, 79},
                                                 {90, 91, 71, 89, 55, 97},
                                                 {78, 82, 97, 87, 90, 97},
                                                 {98, 91, 73, 86, 76, 98}};  
                                                 
                                                 
     int i,j; /*tsüklimuutujad*/
     
     /*tudengite hinnete väljastamine*/
     /*tabeli päis*/
     printf("%13s","EKSAMID:  | ");
     for(i=0; i<EKSAMEID; i++)
     {
              printf(" [%d]",i);
     }         
     /*reavahetus*/
     printf("\n"); 
     
     for(i=0; i<TUDENGEID; i++)
     {
         printf("%7s %d: | ","TUDENG", i+1);
         for(j=0; j<EKSAMEID; j++)
         {
                  printf("%4d", tudengiteTulemused[i][j]);
         }
         /*reavahetus*/
         printf("\n");
     }              
     /*reavahetus*/
     printf("\n");
     
     return 0;
}

Programm failina

On antud tudengite hindeid kajastav tabel. Iga rida vastab mingile konkreetsele tudengile. Veergudes on tudengi hinded erinevates ainetes. Realiseeri programmis järgmised võimalused:

Kasutaja käest küsitakse tudengi numbrit. Vastava tudengi hinded väljastatakse ekraanile (NB! Ära unusta, et inimeste jaoks on esimene tudeng indeksiga 1, mitte 0)
Programm leiab madalaima hinde ja väljastab selle
Programm leiab kõrgeima hinde ja väljastab selle
Programm leiab iga tudengi keskmuse hinde ja väljastab selle

Võimalik lahendus

TEEMA: Struktuurid

Harjutus 10: Koosta programm mis teeb järgmist:

Deklareerib etteantud struktuuri
Küsib kasutaja käest, mitme inimese andmeid soovitakse sisestada
Küsib vastava arvu kordi isikute andmeid
Väljastab kasutaja poolt sisestatud andmed ekraanile igal real andmed ühe inimese kohta

Programmis deklareeritav struktuur:

eesnimi (string, pikkus 21)
perekonnanimi (string, pikkus 21)
sugu (M/N; string, pikkus 2)
sünniaasta (täisarv)

Võimalik lahendus

Harjutus 11: Koosta programm mis teeb järgmist:

Kasutaja käest küsitakse inimeste andmed (NB! Struktuur; andmete salvestamiseks kasutatakse struktuuride massiivi)
Andmete sisestamisell arvutatakse iga inimese vanus ning salvestatakse vastavale struktuuri väljale
Andmed väljastatakse ekraanile
Leitakse kõige vanem inimene ning väljastatakse tema
andmed

Programmis deklareeritav struktuur:

eesnimi (string, pikkus 21)
perekonnanimi (string, pikkus 21)
sugu (M/N; string, pikkus 2)
sünniaasta (täisarv)
vanus (täisarv)

Võimalik lahendus

Harjutus 12: Koostada programm, mis töötab järgmiselt:

Küsib kasutaja käest töötajate arvu
Küsib kasutaja käest töötajate nimed ning nende põhipalga
Küsib kasutaja käest boonuse suurust protsentides
Arvutab iga töötaja boonuse (boonus=palk*boonuseprotsent) ning täispalga (täispalk = palk+boonus)
Väljastab palkade tabeli koos boonuste ning täispalgaga ekraanile

Programmis deklareeritav struktuur:

eesnimi (string, pikkus 21)
palk (reaalarv)
boonus (reaalarv)
täispalk (reaalarv)
vanus (täisarv)

Programmi töö näide:

Sisesta boonuse protsent: 25

Töötajate palgad:

Nimi Põhipalk Boonus     Täispalk
======================================
Juuli    500    125.00    625.00
Maali    450    112.50    562.50
Peeter   550    137.50    687.50
Ats    575    143.75    718.75
Juku    600    150.00    750.00

Võimalik lahendus