aadressiruum (address space)

Aadressiruum on aadresside hulk, millele protsessoril või protsessil on juurdepääs või mille kaudu saab protsessor või protsess juurdepääsu mingile seadmele.  Igal seadmel või süsteemil on oma aadressiruum, mille suurus oleneb aadressisiini või aadressiregistrite laiusest (trigerite arvust) ja seadme või süsteemi  sisemisest ehitusest.

alamprogramm, rutiin (subroutine, routine)

Alamprogramm on korratav (samas programmis taaskasutatav) programmiosa, mis teostab mingid kindlat toimingut. Alamprogramme võib jagada süsteemi standardprogrammideks, protseduurideks, funktsioonideks, objektide meetoditeks jt.

assembler (assembler)

Assembler on tõlkeprogramm (translaator), mis teisendab assemblerkeelsed programmitekstid masinakoodiks.

assemblerkeel (assembly language)

Masinakäsustikuga seotud programmeerimiskeel, milles masinakäsud on esitatud mnemoonilisel (vt mnemokood) kujul.

Rakendusprogrammide ehk lühidalt äppide (application program) koostamisel tänapäeval madalataseme programmeerimiskeeli (sh assemblerkeelt) ei kasutata, selle asemel kasutatakse kõrgtaseme programmeerimiskeeli (nt C, C++, JAVA vms). Kõrgtaseme programmeerimiskeelte kasutamisel on tööprotsess tõhusam ja tulemus on taaskasutatav ka teist tüüpi seadmetel.

digitaalarvuti, arvuti (digital computer, computer)

Digitaalne arvuti (digitaalarvuti) on andmetöötlussüsteem, mis koosneb vähemalt keskprotsessorist (CPU), mäluseadmest ja sisend-väljund seadmetest (I/O). Arvuteid võib liigitada kantavateks arvutiteks (mobiiltelefonid, käsi-, pihu-, tahvel- ja sülearvutid), kontoriarvutiteks, arvutisüsteemideks (sh teadus- ja äriotstarbelisteks serveriteks ja suurarvutiteks), protsessijuhtimisarvutiteks, programmeeritavateks kontrolleriteks jms.

funktsiooniplokiskeem (function block diagram, FBD)

Funktsiooniplokiskeem (FBD) on graafiline programmeerimiskeel tööstuskontrolleritele (PLC) jt seadmetele sh programmeeritavatele kaitsereleedele. Tööstuskontrollerite funktsiooniploki-skeem (FBD) on määratud standardiga IEC-61131. Lisaks loogikafunktsioonide põhiplokkidele on võimalik FBD-keeles kasutada mitmesuguseid muid plokke – taimereid, programmkellasid, trigereid jms.

inimene-masin liides (human-machine interface, HMI)

Inimene-masin liides (HMI) sisaldab liideseelemente, mis on vajalikud masina (tööstusautomaatikaseadme) töö jälgimiseks (indikatsiooniks) ja juhtimiseks inimese poolt. Inimene-masin liidesed varieeruvad alates lihtsatest signaallampide ja lülititega paneelidest kuni suurte arvutikuvariteni.

interpretaator (interpreter)

Interpretaator on (tõlke-)programm, mis töötleb ja käivitab tõlgitud lähtekoodi osade kaupa, ilma seda tervikuna masinakeelde tõlkimata. Vaata ka: translaator, kompilaator

järjestatud funktsioonide kaart (sequential function chart, SFC)

Järjestatud funktsioonide kaart (sequential function chart, SFC) on programmeeritavate loogikakontrollerite graafiline programmeerimiskeel (olekuskeem, mis põhineb Grafcet-skeemil ja Petri-võrkudel, ning Simatic S7 kontrollerites kannab nime S7-Graph). Järjestatud funktsioonikaart (SFC) on määratud standardiga IEC-61131 ja kirjeldab algoritmi tegevusi (action state) ja nende üleminekute tingimusi. Erinevalt klassikalisest algoritmi plokkskeemist (vooplokkskeem, flowchart) või UML-keele tegevusskeemist (UML activity diagram) on kõik tegevusolekud (action state) nummerdatavad ning on võimalik kirjeldada mitme tingimuse samaaegset kontrolli.

Viited

Sequential function chart, Siemens TIA Training Manual PCS 7 for Universities, 2010

Vaata ka: UML state machine, State diagram, GRAFCET

käsulist (statement list, STL, instruction list, IL)

Käsulist (statement list) on programmeeritavate loogikakontrollerite (PLC) tekstikujuline programmeerimiskeel, mis on määratud standardiga IEC-61131.

kaugjuhtimisterminal (remote terminal unit, RTU)

Kaugjuhtimisterminal (RTU) on mikroprotsessorjuhtimisega seade, mis liidestab füüsilise maailma seadmeid (andurite ja täiturite abil) hajusjuhtimissüsteemi (DCS) või kaugjuhtimis- ja jälgimissüsteemi (SCADA).

keskprotsessor (central processor unit, CPU)

Protsessor on arvuti või programmeeritava kontrolleri funktsionaalne üksus mis tegeleb andmetöötlusega.

Keskprotsessor (lühidalt protsessor) sisaldab aritmeetika-ja loogikaplokki, juhtseadet, trigerregistreid ja selle töö toimub vastavalt etteantud programmile (masinakeeles programmikoodile).

kompaktkontroller (Compact PLC)

Kompaktkontroller on programmeeritav loogikakontroller (PLC) või programmeeritav relee, millel on sisendid, väljundid, toiteahelad ja kasutajaliidese paneel on koos ühes moodulis. Kompaktkontrollerit saab enamasti paigutada kilpi/kappi DIN-latile. Paneelkontroller (OPLC) on kompaktkontroller, mis on mõeldud paigaldamiseks kilbile, operaatorpaneelile või juhtimiskapi uksele.

kompilaator (compiler)

Kompilaator on tõlkeprogramm, mis tõlgib kõrgtaseme programmeerimiskeeles tekstid ehk programmi lähtekoodi masinakeelde ehk koostab vastavale seadmele sobiva masinakoodi osasid.

kõrgtaseme programmeerimiskeel (high-level programming language), kõrgkeel (high-level language, HLL)

Kõrgtaseme programmeerimiskeel võimaldab suuremat üldistustaset (abstraction) võrreldes madala-taseme programmeerimiskeeltega ega sõltu konkreetse seadme või süsteemi ülesehitusest. Kõrgkeeled sisaldavad sageli tavakeele elemente, mis hõlmavad, varjavad ning automatiseerivad kasutaja eest suurema hulga keerukaid toimingujärjendeid arvutis või süsteemis.

masinakeel (machine language)

Masinakeel on programmeerimiskeel, mis kasutab masinakoodi käske. Assemblerkeele puhul on masinakoodi käsud esitatud mnemoonilisel kujul (mnemokoodis).

mikrokontroller (microcontroller, microcontroller unit, MCU)

Mikrokontroller on laia kasutusvaldkonnaga ja seadmete juhtimisele orienteeritud kiiparvuti (ühekiibiarvuti, single-chip computer), mida kasutatakse väga mitmesugustes rakendustes alates autodest ja lõpetades mänguasjadega.

Vaata ka: süsteemikiip (SoC)

mikroprotsessor (microprocessor)

Mikroprotsessor on keskprotsessor (CPU) ühel või mitmel integraallülitusel. Programmeeritavates laiatarbe tööstuskontrollerites kasutatakse enamasti ühekiibiarvuteid (mikrokontrollereid ja süsteemikiipe), millesse on lisaks protsessorile ja mäluseadmetele integreeritud ka muid lisaseadmeid.

mnemokood (mnemonic, mnemonics, mnemonic code)

Mnemokood on inimesele lihtsalt järgitav lühend või tähekombinatsioon. Mnemokoode kasutatakse nii masinakeelte käskude (käskude komplekt on käsustik) kui ka operandide tähistamisel.

moodulkontroller (Modular PLC)

Moodulkontroller on programmeeritav loogikakontroller (PLC), mis koostatakse eraldi kestades paikenvatest moodulitest – toiteplokist (PS), protsessorplokist (CPU) ja sisend- ning väljundplokkidest.

Kassettkontroller (Rack PLC) on moodulkontroller, mille moodulid ühendatakse aparaadiraamis paikneva siiniga.

objektkood (object code)

Objektkoodi moodustavad masinakoodis programm või selle osad (käsud ja andmed) kompilaatori või translaatori väljundkujul. Programmeerimiskeeles programm transleeritakse või kompileeritakse objektkoodiks.

operatsioonisüsteem, opsüsteem, OS (operating system, OS)

Operatsioonisüsteem on süsteemitarkvara hulka kuuluv arvutiprogramm, mis juhib süsteemi (personaalarvuti või tööstuskontrolleri) protsessori ja välisseadmete tööd ning teenindab rakendusprogramme ehk lühidalt äppe (application program).

programmeerimiskeel (programming language)

Eristatakse masinale (arvutile,  kontrollerile) orienteeritud ehk madalataseme programmeerimiskeeli ja rakendusele orienteeritud programmeerimiskeeli ehk kõrgtaseme keeli ehk kõrgkeeli. Masinale orienteeritud keeled nt assemblerkeeled on otseselt sõltuvad masina käsustikust. Programmeerimiskeeltes koostatud tekstid teisendatakse masinakoodi vastava keele kompilaatori või interpretaatori abil.

programmi lähtetekst, lähtekood (source code)

Lähtekoodid on ainsad inimesele loetavad arvutiprogrammi vormingud. Lähtekood teisendatakse masinakeelde kompilaatori abil. Tarkvaras muudatuste tegemiseks vajatakse selle lähtekoodi, mis tuleb muudatuste sisseviimise järel uuesti kompileerida.

programmi vooskeem, algoritmi plokkskeem, vooplokkskeem (program flowchart, algorithm flowchart, flowchart)

Algoritm on toimingujärjestus andmetöötluses. Tavaliselt mõeldakse algoritmi plokkskeemi (program flowchart) all standardiga ISO 5807:1985 määratud tähistega plokkskeemi.

Viiteid Internetis:

http://www.tthk.ee/MEH/sagedusmuundi.html

http://progeopik.cs.ut.ee/06_algoritmid.html

http://viimsiproge.blogspot.com.ee/2015/09/algoritmid-ja-plokkskeemid.html

http://www.cs.tlu.ee/~inga/prog_RK/Materjalid/vooplokkskeemid.pdf

programmikood (program)

Arvuti või programmeeritava kontrolleri programmikood salvestatakse süsteemi (arvuti või kontrolleri) mäluseadmesse. Programmikoodide ja andmete kogumi kohta kasutatakse üldmõistet tarkvara.

Riistvaraprogramm teostatakse elektriliste või mehaaniliste ühenduste seadistamise abil.

programmitsükkel, tarkvaratsükkel, silmus (loop)

Programmitsükkel (tarkvaratsükkel) on programmeerimiskeele konstruktsioon, mis võimaldab ühte programmikoodi lõiku korduvalt jooksutada (korduvalt käivitada).

simuleerimine (simulation)

Simuleerimine on seadme või süsteemi funktsioonide imiteerimine simuleerimistarkvaraga selleks, et kontrollida kas seade funktsioneerib nii nagu vaja. Simuleerimisel kasutatakse seadme või süsteemi mudeleid (imitatsioonmudeleid).

süsteemikiip (system on chip, SoC)

Süsteemikiip (SoC) on eriotstarbeline (spetsiaalselt mingile rakendusele projekteeritud) arvutikiip (ühekiibiarvuti, kiiparvuti). SoC kiibid on levinud väga laia levikuga (masstootmises olevates) olmeelektroonikaseadmetes – mobiiltelefonides, televiisorites, arvutivõrgu seadmetes ja mujal.

tarkvara (software)

Tarkvara on arvuti- või kontrolleri programmide ja andmete kogum mingiks otstarbeks. Võib eristada süsteemitarkvara ja rakendustarkvara.

tingimussiire (conditional jump), tingimushargnemine (conditional branch)

Tingimussiire (algoritmi skeemis tingimushargnemine) on tingimuslikult täidetav siirdekäsk (nt jump, go-to) programmi lähtekoodis (ja ka seadme masinakoodis), mis suunab tingimuse tõesuse korral protsessori (CPU) (programmiloenduris ehk käsuloenduris oleva aadressi muutmisega) täitma mingil teisel aadressil paikenvat programmikoodi. Kõrgtaseme programmeerimiskeeltes moodustatakse tingimuslikult (nt võtmesõnade "if" ja "else" abil) täidetavatest programmikoodi osadest tekstiplokid, mis eristatakse alguse ja lõpu tähistega (C-s vastavalt tähistega „{„ ja „}“).

translaator (translator)

Translaator on tõlkeprogramm, mis teisendab programmiteksti (programmi lähtekoodi) mõnesse teise vormi, näiteks tekstina esitatud lähtekoodi (lähtekood) masinakeelseks (kahend-)koodiks (masinakeel).

Vaata ka: kompilaator, interpretaator

vedelkristallnäidik, vedelkristallkuvar (liquid crystal display, LCD)

Vedelkristallnäidik (LCD) on kuvar või näidik, mis põhineb vedelkristallide elektro-optilistel nähtustel. Vedelkristallid mõjutavad valguse polarisatsiooni suunda sõltuvalt rakendatavast elektrilisest pingest.