aarsus (arity)

Aarsus on tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.

aksioom, postulaat (axiom, postulate)

Postulaat ehk aksioom on väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

algebra (algebra)

Algebra (Araabia keeles al-dschabr, osade ühendamine) on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tehteid ja nende omadusi.

argument (argument)

Funktsiooni sõltumatu muutuja, mis võtab väärtuseid funktsiooni määramispiirkonnas.

assotsiatiivsus (associative property)

Assotsiatiivsus on kahe argumendiga (ehk binaarse) tehte omadus. Assotsiatiivsete (ühenduvate) tehete järjekord tehete sooritamisel pole oluline ega mõjuta tulemust.

assotsiatiivsusseadus (associative law)

Mitme argumendi loogilist liitmist või loogilist korrutamist võib sooritada suvalises järjekorras või samaaegselt.

binaarne tehe (binary operation)

Binaarne tehe on kahe argumendiga tehe või kahemuutuja funktsioon.

Boole' algebra (Boolean algebra)

Loogiliste seoste matemaatiline esitusviis, mille abil tehakse loogikatehteid loogikaavaldises.

Boole’i algebra seadused (Boolean algebra identities, Boolean algebra laws)

Boole’i algebra seadus on alati tõene suhe kahe Boole algebras määratud avaldise liikme vahel, mis ei sõltu sisendmuutujate väärtustest. Boole’i algebras on avaldise liige määratud muutujate ja konstantide 0 ja 1 abil kasutades tehteid ∧, ∨ ja  .

Boole algebra seadused on involutsioon, domineerimisseadused, samaväärsusseadus, täiendiseadus, kommutatiivsus, assotsiatiivsus, distributiivsus, neelduvus ja De Morgani seadused.

De Morgan ekvivalent (De Morgan equivalent)

De Morgani ekvivalent on De Morgani seaduste järgi samaväärne loogikalülitus.

De Morgani seadused (De Morgan's laws, De Morgan's theorem)

Briti matemaatiku Augustus De Morgani (1806-1871) kirjapandud teisendusreeglid. Kahe hulga ühendi täiend on samaväärne nende kahe hulga täiendite ühisosaga. Kahe hulga ühisosa täiend on samaväärne nende hulkade täiendite ühendiga.

Loogikaavaldiste kohta võib De Morgani seadusi väljendada järgnevalt. Argumentide loogilise summa eitus võrdub nende argumentide eituse loogilise korrutisega. Argumentide loogilise korrutise eitus võrdub nende argumentide eituste loogilise summaga. Releedega elektrilülituses võimaldavad need teisendused asendada normaalselt avatud kontaktide jadaühenduse normaalselt suletud kontaktide rööpühendusega ja vastupidi. Elektroonikalülituses võimaldab see või-ei-lüli asendada ning-lüliga mille sisendid on eitusega ja vastupidi. Samuti on võimalik ning-ei lüli asendada või-lüliga, mille sisendid on eitusega ja vastupidi.

disjunktiivne normaalkuju (disjunctive normal form, DNF)

Disjunktiivne normaalkuju on loogikafunktsiooni vorm, mille korral loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide (ehk loogiliste korrutiste) disjunktsioonina (loogilise summana).

disjunktsioon, loogiline summa, või-tehe (logical disjunction, logic or-operation)

Boole’ algebra põhitehe, mille väärtus on võrdne ühega siis, kui vähemalt üks argumentidest võrdub ühega.

distributiivsus (distributive property)

Distributiivsus on jaotuvus ehk binaarse tehte omadus jaotuda teise binaarse tehte suhtes (näiteks sulgude avamine).

distributiivsusseadus (distributive law)

Avaldise elementide distributiivsus kirjeldab sulgude avamise ja tehete ümberrühmitamise võimalust.

domineerimisseadused (dominance laws, logic annulment law)

Suvalise muutujate hulga konjunktsioon (loogiline korrutis) võrdub nulliga, kui kas või üks muutujatest võrdub nulliga. Suvalise muutujate hulga disjunktsioon (loogiline summa) võrdub ühega kui kasvõi üks muutujatest võrdub ühega.

Domineerimisseadused kuuluvad avaldise liigsete liikmete koondamist puudutavate loogikaseaduste hulka (redundancy laws).

eituslüli (NOT-gate)

Eituslüli on loogikalüli mis teostab ei-loogikatehet. Ei-loogikalüli on KMOP-tehnoloogias teostatud loogikalülidest üks lihtsamaid koosnedes ainult ühest transistoride täiendpaarist.

ekvivalents, XNOR-funktsioon (logical equality, XNOR-function)

Ekvivalents on loogikafunktsioon, mis võrdub ühega kui  argumendid on sama väärtusega.

elementaarkonjunktsioon (elementary conjunction)

Elementaarkonjunktsioon on üksik algterm (literaal) või algtermide (literaalide) konjunktsioon (loogiline korrutis).

funktsioon (function)

Funktsioon on binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast.

idempotentsusseadus, samaväärsusseadus (idempotent laws)

samaväärsusseadus

implikant (implicant)

Implikant on ühe või mitme mintermi kate (cover) loogiliste korrutiste loogilises summas (sum of products) või ühe või mitme makstermi kate (cover) loogiliste summade loogilises korrutises (product of sums).

implikatsioon (logical implcation)

Implikatsioon on loogiline järeldus ehk binaarne loogikatehe, mis vastab seosele "kui..., siis...".

Karnaugh’ kaart (Karnaugh map)

Karnaugh’ kaart on Boole’i algebra funktsioonide lihtsustamise graafiline meetod.

keelufunktsioon, keelu-loogikalüli (inhibition, inhibit, logic inhibit gate)

Keelufuntsiooni võib vaadelda kui blokeeringuplokki, mille juhtsisendi sisse lülitamisel andmesisend enam väljundisse ei jõua. Loogiline 1 juhtsisendis nullib väljundi sõltumata andmesisendist. Seda võib vaadelda ka kui implikatsioonitehte vastandit.

kleepimisseadused (uniting theorem, elimination law/theorem)

Kleepimisseadused on avaldise liikmete ühendamise teoreemid.

kommutatiivsus (commutative property)

Binaarsed (kahe argumendiga) tehted on kommutatiivsed kui operandide järjekorra muutmine ei muuda tulemust.

kommutatiivsusseadus (commutative law)

Argumentide järjekorda loogika põhitehetega avaldises võib muuta.

komplementaarsusseadus, täiendiseadus

Argumendi ja tema eituse ehk täiendi loogiline korrutis on null, argumendi ja tema eituse ehk täiendi loogiline summa on üks.

konjunktiivne normaalkuju (conjunctive normal form, CNF)

Loogikafunktsiooni vorm, mille korral loogikafunktsioon on esitatud loogiliste summade (elementaardisjunktsioonide) loogilise korrutisena (konjunktsioonina).

konjunktsioon, NING-loogikatehe, loogiline korrutamine (logical conjunction, logical AND-operation)

Konjunktsioonitehte või konjunktsioonifunktsiooni väärtus on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Lülituse väljundis on 1,  kui  1 on tema kõigil sisenditel. Funktsiooniplokkidel kasutatakse peamiselt tähiseid & ja AND.

lihtimplikant (prime implicant)

Lihtimplikant on minimaalne implikant, mille osad pole enam implikandid.

literaal, algterm (literal)

Algterm on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja, mis esineb kas positiivse algtermina (positiive literal) või oma täiendiga (eituse ehk negatsiooniga) ehk negatiivse algtermina (negative literal).

loogikafunktsioon, Boole’ algebra funktsioon (Boolean logic function, logic function)

Loogikafunktsioon on funktsioon, mis põhineb Boole’i algebraga määratud hulgal (koosneb Boole’i algebra elementidest – muutujatest ja nendega teostatavatest tehetest).

loogikafunktsiooni duaalsus (duality of the logic function)

Funktsioon on duaalne algse funktsiooniga kui selle funktsiooni saamiseks piisab funktsiooni väärtuste ja argumentide asendamisest nende eitustega.

loogikafunktsiooni kaasfaktor (cofactor of the logic function, positive and negative Shannon cofactors)

Vastavalt Shannoni dekomponeerimisteoreemile saab loogikafunktsiooni jagada vabalt valitud muutuja järgi kaheks kaasfaktoriks – positiivseks ja negatiivseks kaasfaktoriks. Selle muutuja väärtusest sõltub kumb kaasfaktor on funktsiooni väärtuseks.

loogikaskeem (logic diagram)

Loogikaskeemil kasutatakse loogikafunktsiooniplokke juhtimisülesande kavandamiseks või  graafiliseks kirjeldamiseks. Loogikaskeem näitab üksnes loogilisi ühendusi samas kui funktsioonikaart võimaldab näidata ka loogikatehete sooritamise järjestust.

loogikatabel, tõeväärtustabel (truth table)

Loogikatabel on tabel, milles on näidatud loogikafunktsiooni kõik võimalikud väljundväärtused

loogikatehe (logic operation)

Boole' algebra abil kirjeldatav tehe. Põhitehted on loogiline konjunktsioonitehe (ning-tehe), disjunktsioonitehe (või-tehe) ja loogiline eitus (ei-tehe).

loogiline või-funktsioon, disjunktsiooni-funktsioon (OR-function)

Loogikaalgebra põhitehtel põhinev funktsioon, mille (väljund) väärtus on tõene kui vähemalt üks sisendi väärtustest on tõene.

lülituse süntees (circuit synthesis)

Lülituse süntees on protsess, milles abstraktsel kujul seosed viiakse elektri- või elektroonikalülituse kujule

maksimaalliige, maksterm (maxterm)

Maksimaalliige on funktsiooni kõiki sisendmuutujaid (või nende eitusi) sisaldav loogiline summa otse (0-maxterm) või täiendkoodis (1-maxterm). Maksimaalliige on võrdne nulliga tõeväärtustabeli ainult ühel real.

minimaalliige, minterm (minterm)

Minimaalliige on funktsiooni kõiki sisendmuutujaid (või nende eitusi) sisaldav loogiline korrutis otse (1-minterm) või täiendkoodis (0-minterm). Minimaalliige on võrdne ühega tõeväärtustabeli ainult ühel real.

minimaalne disjunktiivne normaalkuju (minimal disjunctive normal form, MDNF)

Minimaalne disjunktiivne normaalkuju on disjunktiivsel normaalkujul avaldis, milles on minimaalne arv sisendmuutujaid ja mida ei saa enam lihtsamaks ja lühemaks teha.

neelduvus, absorbtsioon (absorption)

Boole’i algebra definitsiooni järgi on loogikaavaldiste üheks omaduseks argumendi neeldumine teatud juhul avaldise sulgudes osast, milles sisaldub sama argument mis on sulgude ees.

neelduvusseadus, neelduvusteoreem (absorption law, absorption theorem)

Neeldumisseadus (neelduvusteoreem) kuulub avaldise liigsete liikmete koondamist puudutavate loogikaseaduste hulka (redundancy laws).

negatsioon, loogiline täiend, loogiline eitus (negation, logical complement, NOT-operation)

Loogikatehe „ei“ on loogikaalgebra põhitehe. Ei-funktsiooni väljud (funktsiooni väärtus) on alati sisendväärtusele vastupidine. Eitusega loogikasignaali võib nimetada inverteeritud (ehk ümberpööratud) signaaliks.

ning-ei funktsioon (not-and function, NAND-function)

Loogilise ning-funktsiooni täiend ehk ning funktsioon, mille väljund on eitusega.

NING-EI-loogikalüli, NING-EI-lülitus, Shefferi element (NAND-gate)

Elektri- või elektroonikalülitus mis täidab ning-ei funktsiooni.

olekutabel, seisunditabel (state table, logic state table)

Mäluga loogikalülituste seisunditite üleminekuid (olekumuutusi) ja nende tingimusi kirjeldav tabel.

olulised lihtimplikandid (essential prime implicants)

Oluline lihtimplikant on lihtimplikant, mis katab vähemalt ühe sellise ühe (väärtuse 1) funktsiooni väljundis (nt loogikatabelis), mis seejuures ei ole kaetud ühegi teise lihtimplikandiga.

operand (operand)

Operand on matemaatilise tehte objekt. Arvuti või kontrolleri käsk võib sisaldada lisaks käsukoodile (tehte või operatsiooni koodile) andmete aadressi (välisseadme korral sisendaadressi) või vahetuid väärtusi millega antud tehet sooritatakse.

parakood

Parakood on kood, mis kirjeldab signaale koos nende eitustega (täiendiga).

Quine–McCluskey minimeerimisalgoritm (Quine–McCluskey algorithm, Quine-McCluskey Method, the method of prime implicants)

Quine–McCluskey minimeerimisalgoritm ehk lihtimplikantide meetod võimaldab loogikafunktsioone minimeerida arvutis tabeli kujul ja arvutiprogrammi abil.

Shannoni dekomponeerimis-valemid (Shannon decomposition formulas)

Shannoni arendus on meetod, millega saab jagada Boole’i algebra funktsiooni kahe alamfunktsiooni (kaasfaktori) summaks.

suurima kohakaaluga bitt, vanim bitt, suurima kaaluga kahendkoht (MSB, most-significant bit)

Positsioonilises süsteemis kahendkoodis on vaja eristada suurima ja vähima kohakaaluga kahendkohta või määrata kas edastatakse koodi alates suurimast (MSB first) või vähimast kahendkohast (LSB first).

täielik disjunktiivne normaalkuju (full disjunctive normal form)

disjunktiivne normaalkuju, mille igas elementaarkonjunktsioonis on esindatud kõik sisendmuutujad.

täiendkood (complement code)

Täiendkoodi kasutatakse negatiivsete arvude kujutamiseks kahendsüsteemis.

Eristatakse 1-e täiendkoodi ehk pöördkoodi ja 2-e täiendkoodi.

Täiendarv on arv, mille saab vaadeldavast arvust tuletada ta lahutamise teel mingist ettemääratud arvust.

tetraad, poolbait (nibble, halfbyte)

Neljast bitist ehk poolest baidist koosnev komplekt (andmesõna).

toiming, tehe (operation)

Protsessor teostab mitmesuguseid toiminguid sh matemaatilisi tehteid, andmete sisestamist, väljastamist jms.

tühihulk (empty set)

Tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.

üldine kleepimisseadus (consensus theorem)

Avaldise liikmete ühendamise teoreem

unaarne tehe (unary operation)

ühe operandiga tehe (näiteks loogiline eitus)

vähima kohakaaluga bitt, noorim bitt, vähima kaaluga kahendkoht (LSB, least-significant bit)

Positsioonilises süsteemis kahendkoodis on vaja eristada suurima ja vähima kohakaaluga kahendkohta või määrata kas edastatakse koodi alates suurimast (MSB first) või vähimast kahendkohast (LSB first).

välistav disjunktsioon, välistav-või, antivalents (exclusive OR, XOR)

Kahe sisendsignaaliga välistava või korral on väljund aktiivne (tõene) kui sisendsignaalid kannavad erinevaid väärtusi.

või-ei funktsioon, Peirce'i nool (logical NOR-function, Peirce's arrow)

Loogilise või-funktsiooni täiend (eitus).

VÕI-EI-loogikalüli, VÕI-EI-lülitus (NOR-gate)

VÕI-EI-loogikalüli on elektri- või elektroonikalülitus, mis täidab või-ei funktsiooni.