abstraktne lõplik automaat, lõpliku olekute arvuga abstraktne masin (finite-state machine, FSM, finite automaton)

Lõplik automaat on käitumismudel, mis koosneb olekutest, olekute üleminekutest ja toimingutest.

alluvjuhtimisega kahetaktiline triger, alluvjuhtimisega triger (master-slave flip-flop)

Alluvjuhtimisega trigerid (MS-trigerid) on kahest trigerist (ülemtrigerist master ja alluvtrigerist slave) koosnevad trigerikaskaadid, mis võimaldavad infot vastu võtta ja väljastada erinevatel ajahetkedel.

andmesisendiga triger, D-triger (D-flip-flop)

Andmesisendiga sünkroontriger.

asünkroontriger (asynchronous flip-flop)

Asünkroontriger on triger, millel puudub sünkroniseerimisisend ja mille olek (väljundid) lülitub ringi kohe vastavalt sisendsignaalide muutustele.

D-lukktriger, D-lukk, D-lukkregister (D-latch)

Andmesisendi ja mäluga lüliti (registri puhul lülitikomplekt), mille väljundit (olekut) mõjutab sisendsignaal kogu taktsignaali poolperioodi vältel.

dekaadloendur (BCD counter, decade counter, decimal counter)

Dekaadloendur on harilikult kahend-kümnendkoodis (BCD) väljundiga kahendloendur, mis väljastab kahend-kümnendkoodi. On olemas on kümnendloendureid, mis sisemisest loendavad mõnes muus koodis, kuid mille väljund on dekodeeritud kümne seadme lülitamiseks (dekodeeritud väljundiga kümnendloendur).

frondiga lülituv triger, frondist lülituv triger (edge triggered flip-flop)

Sünkroontriger, mis muudab oma olekut kindla taktsignaali frondiga (või frontidega).

jadaülekandega loendur, jadaloendur (ripple counter)

Jadaülekandega loendur ehk jadaloendur on asünkroonloendur, mille väljundkoodi kohad lülituvad asünkroonselt üksteise järel vastavalt sisendi muutustele. Jadaülekandega loenduri puuduseks on asjaolu, et väljundkoodi kohad ei lülitu samaaegselt ja ümberlülitusprotsessi ajal on väljundis vale kood.

järjendloogikalülitus (sequential-logic circuit)

Järjendloogikalülitus on loogikaahel, mille väljund ei sõltu ainult sisendite jooksvatest väärtustest vaid ka eelnevate sisendite (ja väljundite) järjendist (sisendi väärtuste ajaloost). Järjendloogikalülituste hulka kuuluvad, näiteks trigerid, registrid, loendurid ja mitmesugused abstraktsed lõplike olekute arvuga loogikamasinad ehk lõplikud automaadid (FSM, finite-state machine).

JK-triger, universaalsisenditega triger (JK-flipflop)

JK-triger ehk universaalsisenditega triger on triger, millel erinevalt RS-trigerist puudub keelatud olek. Muus osas toimvad sisendid J ja K sarnaselt seadesisenditega trigeri sisenditele R ja S. JK-trigeril on sünkroniseerimissisend ja seda saab lihtsate täiendustega kasutada ka loendustrigerina (T-trigerina).

Johnsoni loendur (Johnson counter)

Johnsoni loendur on ringloenduri eriliik, mille tagasiside on eitusega.

kahendloendur (binary counter, counter)

Kahendloendur ehk loendusregister (lühidalt loendur) on järjendloogikalülitus mida kasutatakse sisendsignaali tõusvate, laskuvate või mõlemate signaalifrontide loendamiseks.

Loendur on seade mis muudab temas salvestunud koodi väärtust iga sisendimpulsiga (tavalist ühe võrra suuremaks või väiksemaks).

Loendureid kasutatakse taimerites aja mõõtmiseks või sündmuste loendamiseks.

Vaata ka: jadaülekandega loendur, sünkroonloendur, ringloendur, dekaadloendur, Johnsoni loendur

lukkregister (latch-register)

Lukkregister on lukktrigeritest ehk lukkudest (lukktriger) koosnev register.

lukktriger, lukk (single-bit transparent latch, single-bit latch)

Lukk (transparent latch) on mäluga lüliti (lukustatavate infosisenditega asünkroontriger), mille väljundit (olekut) mõjutab sisendsignaal kogu taktsignaali poolperioodi vältel. Luku (latch – blokeering, fiksaator) väljund muutub vastavalt sisendile kui lubav signaal (enable) on loogiliselt aktiivne. Kui lubav signaal muutub mitteaktiivseks, siis jääb väljund püsima järgmise aktiivse lubava (enable) signaalini.

nihkeregister (shift register)

Nihkeregister on register (trigeritest koosnev järjendloogikalülitus), mille juhtahelad võimaldavad selles sisalduva informatsiooni nihutamist. Nihkeregister võimaldab rööpkujul (rööpkoodis) etteantavate andmete jadaedastust ühe kahendkoha kaupa või jadamisi edastatavate andmete vastuvõtmist rööpkujul töötlemiseks. Seepärast kasutatakse nihkeregistreid andmete ajutiseks salvestamiseks andmeedastusel. Nihkeregistreid saab kasutada ka korrutamis- ja jagamistehete sooritamiseks mikroprotsessoritega.

olek, seisund (state)

Olek on salvestatud informatsioon (sisendite väärtuste) mineviku kohta süsteemi käivitamisest kuni käesoleva hetkeni.

oleku üleminek, olekusiire (state transition)

Oleku üleminek ehk olekusiire näitab oleku muutust ja seda kirjeldatakse tingimusega, mis peab olema täidetud, et üleminek oleks võimalik. Järjendloogikaseadmete olekute üleminekuid saab kirjeldada olekutabelitega (seisunditabelitega) ja mitmesuguste graafskeemidega ehk olekuskeemidega (state transition diagram).

registermälu (register memory, register file)

Registermälu on pooljuht-mäluseade, mis koosneb trigerregistritest. Suuremaid trigeritest koosnevaid pooljuhtmäluseadmeid (trigerimaatrikseid) nimetatakse SRAM-mäludeks (staatilisteks operatiivmäludeks).

relaksatsioonprotsess (relaxation)

Relaksatsioonprotsess on iseeneslik protsess, millega süsteem läheb (uude) tasakaaluolekusse (mis vastab muutunud välistele tingimustele). Relaksatsiooni tõttu saabub vastav tasakaaluolek alati hilinemisega võrreldes sisendi (väliste tingimuste) muutumisele. Relaksatsioonprotsess on näiteks kondensaatori või elektrilise mahtuvuse laadumine elektriahela lülitusprotsessis jms. Relaksatsiooniprotsess esineb ka trigerite ümberlülitumisel (sisemise elektrilise mahtuvuse tõttu) ja seda nähtust kasutatakse mitmesuguste võnkeahelate (ostsillaatorite) puhul.

reverseeritava nihutussuunaga nihkeregister (bidirectional shift register)

Reverseeritava suunaga nihkeregister võimaldab koodi nihutamist mõlemas suunas.

reversiivloendur, üles-alla loendur (up-down counter)

Reversiivloendur on loendur, mille loendamissuunda saab muuta.

ringloendur (ring counter)

Ringloendur on nihkeregistrist koosnev loendur. Ringloenduris on nihkeregistri väljund ühendatud sisendiga. Ringloendur võib olla ringnihkega (otsetagasisidega) või eitusega tagasisidega (nt Johnsoni loendur).

ringnihe (circular shift)

Ringnihe on nihketehe kahendkoodi sõnaga, mille puhul ühelt poolt välja nihkuvad bitid salvestuvad teisele poole tühjadele kohtadele. Niisugust nihutamist võimaldavad ringnihkega nihkeregistrid ja seda võimalust kasutatakse ka otsetagasisidega ringloendurites.

rööpsisendi ja jadaväljundiga nihkeregister, PISO-nihkeregister (parallel-in serial-out shift register, PISO shift register)

Rööpsisendi ja jadaväljundiga nihkeregister võimaldab rööpkoodis sisestatavat informatsiooni teisendada jadakoodi. Niisuguseid nihkeregistreid kasutatakse igasugustes digitaalsetes andmevahetuslülitustes (jadaliidestes, arvutivõrkudes).

RS-lukk, RS-lukktriger (RS-latch)

RS-lukk (sünkroniseerimissisendiga RS-triger) on mäluga lüliti, mille väljundit (olekut) mõjutavad sisendsignaalid kogu taktsignaali poolperioodi vältel.

RS-lukk saadakse asünkroonsest RS-trigerist infosisendeid lukustava lülituse lisamisega.

sageduse eeljägur (prescaler)

Sageduse eeljägur on sagedusjagur, mis jagab sageduse enne taimerit (jagab taimeri sisendsageduse madalamaks).

Schmitti triger (Schmitt triger)

Schmitti triger on hüstereesitunnusjoonega analoogkomparaator, mille hüstereesitunnusjoon on saavutatud postitiivse tagasisideahela abil.

Schmitti triger sai nime Otto Schmitti (1913-1998) järgi, kes tudengina katsetas 1934 aastal elektronkomparaatorit. Komparaatoril oli positiivse tagasiside tõttu hüstereesiefekt.

seadesisenditega triger, RS-triger (RS-flipflop)

Kahe stabiilse olekuga mäluga lüliti, millel on seadesisend ja lähtestamissisend.

SIPO-nihkeregister (serial-in parallel-out shift register, SIPO-register)

Jadasisendi ja rööpväljundiga nihkeregister võimaldab jadakoodis sisestatavat informatsiooni teisendada rööpkoodi. Niisuguseid nihkeregistreid kasutatakse igasugustes digitaalsetes andmevahetuslülitustes (jadaliidestes, arvutivõrkudes).

sünkroonloendur (synchronous counter)

Sünkroonloendur on loendur, mille kõik trigerid lülituvad ühel ajahetkel (sünkroonselt). Ühel ajahetkel lülitumiseks peab sisendimpulss jõudma korraga kõigi trigeriteni.

sünkroontriger (synchronous flipflop)

Sünkroontriger on triger, millel on sünkroniseerimissisend. Sünkroontrigerid võivad olla ühe- või mitmetaktilised.

Sünkroniseeritavaid trigerilülitusi, mille sünkroniseerimissignaali ühes olekus mälufunktsioon puudub nimetatakse lukktrigeriteks ehk lukkudeks (latch).

T-triger, ümberlülitava sisendiga triger, loendussisendiga triger, loendustriger (T-flipflop)

T-triger ehk loendussisendiga triger lülitab oma oleku (väljundid) ümber iga sisendimpulsiga.

taimer (timer)

Taimer on loogikaseade või arvutiprogramm mis tekitab ajalise viite või juhib etteantud aja järgi.

Programmeeritav taimer on kahendloendurist (loendur) koosnev järjendloogikaseade, mida saab juhtsõnaregistriise salvestatavate seadistuskoodidega seadistada.

triger (flip-flop)

Kahe stabiilse olekuga järjendloogikaseade. Trigerid on lukustuva olekuga (omahoidele jäävad) elektroonilised lülitid. Iga trigerit võib vaadelda kui mäluelementi mis säilitab ühe biti informatsiooni.

trigerimaatriks (flip-flop array)

Trigerimaatriks on trigeritest koosnev mäluseade, mis võimaldab salvestada mitmekohalisi kahendkoode. Trigereist koosnevaid mäluseadmeid nimetatakse ka staatilisteks operatiivmäluseadmeteks (SRAM) või registermäludeks (registermälu).

trigerregister, register (register)

Trigerregister on ühiste juhtimisahelatega trigeritest koosnev lülitus. Protsessorite sisesed registrid on kasutusel vaheandmete, käskude ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Sisend- ja väljundseadmete registrid säilitavad nende seadmete kaudu vastuvõetud või edastatavat informatsiooni. Seadistusregistrite (juhtsõnaregistrite, control register) abil seadistatakse sisend- ja väljundseadmete tööd. Registrites sisalduva informatsiooniga saab teostada elementaartehteid, näiteks koodikohtade seadmist, nullimist, ümberlülitamist. Eriotstarbega registrid nt nihkeregistrid võimaldavad registris sisalduva informatsiooni nihutamist, loendusregistrid ehk loendurid võimaldavad registris hoitava koodi suurendamist või vähendamist.